Emo piimakann

Kaanega ja puidust käepidemega emailkann, mis on valmistatud 1894. aastal Celjes Westeni nime all avatud Emo emailnõude tehases, mis oli üks linna esimesi tööstusettevõtteid. Inimesed kasutasid selliseid kanne, et tuua lähedalasuvast talust värsket lehmapiima. Nad käisid piima järel pärast hommikust või õhtust lüpsi. Sageli oli see laste töö. Piima kogumine talust aitas luua olulise sideme põllumajandustootjate ja mittepõllumajandusega seotud inimeste vahel. Lisaks majandussuhetele oli see ka võimalus regulaarseks otsekontaktiks, mis põhines vastastikusel kaubavahetusel ja vastastikusel usaldusel.

Piimakann valmistati Celje Emo emailnõude tehases. Pärast 1918. aastat oli see ainus omataoline tehas endises Jugoslaavias ja seetõttu müüs ta oma tooteid, peamiselt mahuteid, kogu Jugoslaavia turul. Lisaks eksportis Emo oma tooteid Balkani riikidesse ja mujale Euroopasse, samuti Ameerika Ühendriikidesse, Aafrikasse ja Lähis-Itta. Ettevõtte turu ulatusest annab tunnistust asjaolu, et 1979. aastal müüs ta tooteid koguni 25 riigis üle maailma.

Emo piimakann saadi Celje Lähijaloo Muuseumi omandamiskampaania „Ära viska oma potte ära“ kaudu, mis kestis 2010. aasta jaanuarist juunini ja täiendas kollektsiooni, milles hoitakse Westeni/Emo kannu ja muid asju. Kannu eksponeeriti ajutisel samanimelisel näitusel. Püsinäitusel „Elu Celjes“ on eksponeeritud ka esemed Emo tehasest ja muud Celje tööstuse objektid, mis iseloomustasid Savinja jõe ääres asuva linna arengut.

Emo piimakannu kasutati tetrapakendite, pudelite ja muude pakendite asemel, milles tänapäeval kauplustes piima müüakse. Kann oli äärmiselt kasulik, sest sellesse mahtus piisavalt piima paariks päevaks ning pärast kasutamist oli seda lihtne puhastada ja hoiustada, ning see oli valmis taas kasutamiseks. See on valmistatud kvaliteetsetest materjalidest, nii et seda saab kasutada mitu aastat, mis säästab tohutult pakendeid. Isegi pärast seda, kui neid enam ei kasutatud, hoiti paljud neist piimakannudest nostalgilistel põhjustel alles.